reede, 24. märts 2017

3. nädal

21.03.

Kellele õnn, kellele õnnetus. Sompus ilmad tagasid selle, et teisipäevaks oli vaid üks herneke longu vajunud. Peale kastmist virgus seegi.
Viimased Erme 2. seemned on ka idanenud ja taimed on oma ninad mullast välja pistnud. Näib, et Valma 1. sordist jääb üks seeme idanemata. Seega 5-st 4. Valma 2. idanesid kõik 5. Erme sordist 10-st 10.

Ruloost varju asendasin plastkarpidest tehtud varjuga, et taimed valgust saaksid. Kastsin taimi.


22.03.

Kastsin taimi. Mõõtsin taimi. Kõige pikemad taimed on Kelinil (8,5 cm) ja Eliisel (8 cm).













Õpilased, loodan, et olen teie taimede eest korralikult hoolitsenud. Ja päike ka!    
Teie kohtute oma äratundmatuseni muutunud taimedega 27. märtsil.
 Rõõmsate kohtumisteni!

2. nädal

13.03.

Täna hommikul oli klassis suur elevus. Õpetajal ei lastud jalatseidki vahetada. Keegi kopsis meeleheitlikult õpetaja uksele. Avan ukse ja mulle hüütakse: ,,Mul on hernes! Minu taim on välja tulnud!"

Herneke ja tema kasvataja.
Tõsi see ongi,
Leonardo Valma 1. on oma nina mullast välja pistnud. Esimese taime tärkamiseks kulus pea 6 päeva (täpselt ei tea, sest reedel veel polnud, aga täna on esmaspäev).


Usinasti hakatakse kastma teisi mullakassette. Nii mõnigi peake vist mõtleb:,,Kas minu oma on järgmine?"













14.03.
Täna on siis klassis rõõm juba kolmekordne. Esimene taimeke sirgub kenasti. Aga ka Kauril ja Karlil on põhjust tähtsa näoga ringi käia ja kõigile oma taime tutvustada. Kauril on sirgunud taim seemnest Valma 1. Karl on hakkama saanud hoopis sellega, et temal pistis esimesena mullast oma nina hoopis Valma 2. Selleks kulus 7 päeva. Imestada polnud siin ka midagi. Tema mullakassett oli ka nii korralikult kastetud, et ujus lausa.

Jälle saalitakse usinasti kannudega aknavahet ja arutatakse omavahel, et kelle taim küll järgmisena võiks tärgata. Nii mõnigi avab märkmiku, et järjekorde tähelepanek või tegevus kirja panna.


15.03.

Täna saame teada, kas Gerret- Keiti emal oli õigus😊 Trummipõrin! Ja vastus on .................
Nii ja naa! Sest Gerret- Keitil on tänaseks sirgunud mõlemad taimed- nii Valma 1. kui ka Valma 2.
Oli see nüüd hoolsa kastmise või seemne viga? Võta sa kinni. Kahtlustame, et kastmisel oli siin tähtis roll.
Lisaks neile kahele toredakesele on ime see, et tärganud on ka Kelini Erme 2. Selleks kulus 8 päeva. Oma esimest taime näeb ka Kusti. Selleks on jälle üllatuslikult Valma 2. Aga näib, et see pole enam mingi ime, sest ka Leonardol ja Kauril on ka leotama Valma seeme taimeks idanenud.


16.03.

Loeme Tarkusetera kodulehelt, et vaja oleks hoolitseda selle eest, et õrnad taimekesed kevadpäikese käes viga ei saaks. Püüame neile ruloodega varju teha.



Esimene taim on tärganud ka Loviisal. Selleks on Erme 1.
Peaaegu ,,kübaratriki" on teinud ka Kaisa seemned. Tal on tänaseks idanenud nii Erme 1. kui ka Erme 2. Selleks kulus 10 päeva.

Arutleme klassiga ka nädalaküsimuse üle. Millises võõrsõnas peitub vastus küsimusele ,,Kuidas nimetatakse herne ja mügarbakteri kooselu?"
Sümfoonia see pole, on kindel arvamus. Teistega läheb juba raskemaks. Sümpaatiast oleks ka nagu midagi kuulnud, aga täpselt ka ei tea. Ei jää siis muud üle kui sõnaseletused õpetaja abiga läbi arutada. Üksmeelne otsus on, et sellist kooselu saab nimetada vaid SÜMBIOOSIKS. Sest on mõlemale osapoolele kasulik.

Ja mida tegi nüüd silmipimestav kevadpäike või oli selleks õpetaja jäme sõrm?! Ekraanile ilmub roosa triip. Vabandust, lapsed, aga teile jääb teadmine, et olite õigesti vastanud. Ja oskaksite ka täna sellele küsimusele vastata.

Teavitasin klassi ka nädala nipist ,,Ava oma loomemeeled- loomine vabastab mured". Küll see eesti keel ikka pakub võimalusi sõnu veeretada ja nende tähenduse üle mõistatada. Väga hea just peale emakeelepäeva nuputada, mis tähendus peitub sõnade LOOMEMEELED ja LOOMINE taga.

Täna see usin õpilane veel ei tea, et homme kannab tema püsivus vilja.


Jälle on võimalik vaadelda, mulda katsuda, kasta ja MÄRKMEID teha. Arutelud kaaslastega on päris huvitavad.
















17.03.

Täna näeb oma esimest taime ka Eliise, Temal tärkas Erme 1.

Oma nina pole veel mullast pistnud Kelini ja Loviisa  Erme 2. ning Kusti Valma 1.

Juba on midagi mõõta. Saame korrata sentimeetrit ja õppida seda, kuidas koma kasutada.

Eilne üleskutse ,,Avage oma loomemeeled" aitas meie klassi robootikameeskonnal leida see ühine idee. Seepärast võisime kõik täna rõõmustada, sest nende mitme nädala töö leidis lõpplahenduse. Näitusetöö sai valmis!

Keitlin ütles, et ta oli kodus tahtnud midagi meisterdada, sest eilne jutt pani ta mõtlema, et tahaks midagi luua. Ja koos emaga oligi teinud kaardi, mida kaunistasid pärlid. Kahjuks oli kaart koju ununenud, kuid ausõna, see on olemas.

KUI OLED PUUDUTANUD ÜHTE SÜDANT, OLED TEINUD KÕIK. Aitäh, tarkusetera!

Nüüd algab vaheaeg. Mis saab hernehakatistest?  Loodan, et õpilased jälgivad blogi või ............

pühapäev, 12. märts 2017

1. nädal


Algus 06.03.


Kassetid on märgistatud ja ootavad täitmist. Herned leos.

07.03. 

Loviisa, Kelin, Kaisa, Eliise, Keitlin külvasid ,,Erme" seemned. Igaüks ühe leotatud ja teise leotamata seemne.
Leonardo, Gerret- Keit, Kaur, Kusti, Karl külvasid ,,Valma" seemned. Igaüks ühe leotatud ja teise leotamata seemne.

Miks nii? Sest külvajatel on uurimiseks ülesanne. Kumb seeme idaneb kiiremini, kas leotatud või leotamata seeme?


8.03.

Gerret- Keitil on mure: ,,Mina ei taha, et emme ütles ette, aga emme ütles, et leotatud seeme idaneb varem." Kas emmel on õigus?


9.03.

Loeme ja uurime, missugune hernetaim peaks potis võrsuma. ,,Valma" ja ,,Erme" sortide erinevused. Arutleme, millised on head idanemistingimused. Mis on olemas? Valgus ja soojus. Mille eest saame meie hoolitseda? Niiskuse.


10.03.

Vastasime nädalaküsimusele. Hääletuse teel otsustas rühm, et hernetera on idanemisvõimeline 1- 2 aastat. Saime teada, et tegelikult lausa 4- 6 aastat. Proovisime ka vastata eelmise nädala küsimusele. Seekord otsustas rühm, et hernes on üheaastane taim. Ja ,,pihtas!"
Iga uurimisrühma liige võttis ülesandeks hakata pidama vaatluspäevikut. Sellesse tegi ta reedel ka esimese(d) sissekande(d).
Hoolsamad uurijad kastsid oma mullakassetti. Uue nädala ülesandeks jäi mullaniiskuse jälgimine ja vajadusel kastmine.